Õlgliigend moodustub, kui kokku tulevad kolm luu: luu luu (humerus), ristluu (süvend) ja õlarihm (läätsekell glenoidil). Kui keegi kannab õlavardet, võib üks neist luudest vigastada. Parima ravi määramine sõltub konkreetsest kahjust. Siin saate õppida õlavarde erinevat liiki ja seda, mida saab teha nende vigastuste raviks.
Proksimaalsed lülisamba läbilõiked
Enamik inimesi, kes räägivad õlavardmist, kirjeldavad proksimaalse õlavarreluu murdumist. Proksimaalne õlavarreluu murd on luukoe (õlavarre) ülemise osa kahjustus, mis moodustab palli-ja-pesa õlarihma palli. Traumaatiliste vigastuste tagajärjel võivad noorematel patsientidel tekkida proksimaalne õlavarreluu murd ja osteoporoosi tagajärjel ka eakatel.
Proksimaalsed õlavarreluu mured esinevad mitmesugusel kujul, ja ravi võib ulatuda lihtsast lingist kuni õlavarre asendamise operatsioonini . Seepärast on oluline arutada oma ortopeedi kirurgiga oma eripärasid oma õlavarustuse kohta, et saaksite leida parima ravivõimaluse.
Kõhukrambid
Küünekirurgilised luumurrud on kõige levinum õlavarreluu tüüp ja võivad tekkida ka vastsündinutel vanuritele. Enamikku ristluu murdusid ravitakse lihtsa puhkega ja libiseva kasutamisega, kuid mõnede luumurdude puhul on vaja rohkem agressiivset kirurgilist ravi.Glenoidide lõhesid
Glenoidi luumurrud on suhteliselt haruldased. Glenoid moodustab õlaliigendi pistikupesa ja on osa õlaribast (lambaliha). Glenoidi lömused võivad olla seotud õlgade dislokatsiooniga ja sageli põhjustada püsivat õlavigastuse ebastabiilsust, kui ravimit ei ravita.
Murduvad lülisambad
Lambaliha nimi on õlariba nimi. Õilera on lai, õhuke luu, mis moodustab ka palli-pesa õlgühenduse (nimetatakse glenoidiks) pistikupesa.
Õngeriba on normaalse õlgliikumise jaoks väga oluline, sest ligikaudu 1/3 normaalsest õlavarrastusest lähtub rinnakorvilt liigutatavast lambaliigist, teine 2/3 on palli- ja pistikupesa.
Lakulaarsed murrud on enamasti seotud märkimisväärse traumaaga. Õlglaua asukoha tõttu tuleb inimestel, kellel esineb ka löögi luumurd, hinnata ka seotud rindkere vigastusi .
Lõtk-dislokatsioonid
Murde-dislokatsioon tekib siis, kui on olemas nii purustatud luu kui ka liigese nihked. Kõige sagedamini esinevad luumurdude-dislokatsioonid koos õlglikatsioonide ja sellega kaasnenud kahjustustega ball-ja-pistikupalli nimega Hill-Sachi vigastus .
Õnarüploonide korral võivad esineda ka muud liiki luumurrud, sealhulgas nihkunud proksimaalsed õlavarreluu murdumised ja glenoidilõigu luumurd. Kõigi nende vigastustega on ühine teema see, et luumurru ebastabiilsus võib tekkida, kui luumurd tekib halvas seisundis.
Õngerakkuste ravi
Igaüks, kellel kahtlustatakse luude kahjustamist õlaliigese ümber, peab hindama arst. Õlavardude murdude märgid võivad sisaldada:
- Peapööritus ümber õla (võib aja jooksul liigutada kätt)
- Õla ja käe turse
- Valu lihtsate õlgade liikumistega
- Liigese kurnatus
Kui teil on selliseid sümptomeid, on vigastuste tüübi ja raskusastme kindlaksmääramiseks tõenäoliselt olemas röntgenkiirgus . Kui kahju ulatus ei ole selge, võivad täiendavad testid aidata olukorda hinnata.
Õlavarreluu ravi on üsna erinev, alates lihtsast immobilisatsioonist kuni keerukate kirurgiliste protseduurideni. Te peaksite oma kirurgiga arutama ravivõimalusi, kes võiksid teile nõu anda erinevate ravimeetodite eeliste ja puuduste kohta.
Allikad:
Nho SJ et al. "Innovatsioonid nihutatavate proksimaalsete põselihaste häirete ohjeldamiseks" J Am Acad Orthop Surg jaanuar 2007 vol. 15 no 1 12-26
Jeray KJ. "Äge midshaft kollakujuline lõtk" J Am Acad Orthop Surg aprill 2007 vol. 15 no 4 239-248