Millal saata doktorit ummikute kohta?

Veadimärgid, millele peaksite tähelepanu pöörama

Inimesed saavad ülekoormatud mitmel põhjusel. Allergia, külmetus , gripp ja muud ülemiste hingamisteede infektsioonid võivad jätta teile tunde täidisega ja ilusad, kõikjalt õnnetu.

Kuigi me võime neid kodus või krooniliste ravimitega sageli ravida, on aegadel, kui peame võib-olla pöörduma arsti poole. Kuid inimesed on sageli kindel, millal seda teha, ja võib lõpuks edasi lükata ja edasi lükata, kuni äge seisund äkitselt muutub tõsiseks.

Selleks, et paremini teada, millal on aeg, on siin mõned lihtsad näpunäited, mis võivad aidata:

Millal nägema arsti kohta teavet külma või gripi kohta

Kui isikul on külmetus või gripp, on sageli vähe arst, kes suudab teha seda, kuid soovitab külma ja gripi sümptomite ravimiseks palju voodipeskuid, vedelikke ja käsimüügiravimeid. Kuid see ei tähenda, et peaksite seda tugevdama, kui sümptomid osutuvad ebanormaalseks või püsivaks.

See kehtib eriti siis, kui tegemist on gripiga, mille haigus põhjustab igal aastal 12 000 kuni 56 000 surmajuhtumit igal aastal USA-s.

Seda silmas pidades peaksite alati arsti vaatama, kui:

Millal nägema arsti kohta ninakinnitust

Pehme ninapeegel on pigem ebameeldiv kui midagi muud. Kuid on kordi, kui sümptom võib olla märke probleemist, eriti kui see püsib või esineb imikutel. Teate, et on aeg kutsuda arsti, kui:

Millal nägema arsti kohta allergiat

Hooajalised allergiad võivad olla kohutavad, mõjutades mitte ainult inimese hingamist, vaid ka peaaegu võimatu funktsioneerimist. Inimesed, kes on nende allergiate suhtes kalduvad, satuvad sageli vaikselt, uskudes, et hooajalised mõjud on midagi, millega nad peavad elama.

Kuid täna on ravimeetodid, mis pakuvad paremat ja pikaajalist kergendust. Niisiis, kui te olete üks neist kannatajatelt, ärge lihtsalt hirmutage ja kandke seda. Tehke kohtumine arsti või allergikute nägemiseks, kui:

> Allikad:

> Krouse, J .; Lund V .; Fokkens, W. et al. "Nasaalse kongestiooni diagnoosimise strateegiad". Int J Gen Med. 2010; 3: 59-67.

> Naclerio, R .; Bachert, C.; ja Baraniuk, J. "Naftajuhtumite patofüsioloogia." Int J Gen Med. 2010; 3: 47-57.