Viipekeele tõlgid arstidel, hambaarstidel ja haiglatel

Arsti (või hambaarsti või haigla) hea suhtlemine on hädavajalik. Seda tunnustades lisati puuetega inimeste ameeriklaste seaduse (ADA) autorid konkreetset keelt, mis käsitleb kurt- ja kuulmispuudega isikute juurdepääsu sidetele. Sellest hoolimata on viipekeele tõlkide esitamiseks olnud arvukalt juhtumeid, kus tervishoiuasutused ei suutnud (või otseselt keelduda).

See teema on mulle isiklikult mõjutanud. Tänu ebaefektiivsele suhtlemisele kaotasin peaaegu kaevandamiseks hea hamba, sest mu hambaarst ei suutnud piisavalt hästi suhelda. Olin suuõõne kirurgi toolis, kui ta läks lähemale oma röntgenikiiresse, kutsus hambaarsti kontorit ja otsustas, et mul ei ole vaja ekstraheerida hambaid.

ADA III jaotis

ADA III jaotis hõlmab juurdepääsu avalikke majutuskohti. III alajaotus - Eraisikute poolt pakutavad avalikud elukohad ja teenused, jaotis 12181, Mõisted, öeldakse, et järgmisi eraisikute näiteid peetakse avalikeks eluruumideks:

(F) pesupesemisruum, keemiline puhastus, pank, juuksuripood, ilusalong, reisiteenus, kingade remonditeenus, matusebüroo, bensiinijaam, raamatupidaja või juristi kontor, apteek, kindlustuskeskus, tervishoiuteenuse osutaja , haigla või muu teenindusettevõte;

Lisaks näeb justiitsministeeriumi III jaotise tõlgendus ette, et:

Avalike kohtade hulka kuuluvad ... arstide bürood, haiglad , ...

Sama tõlgendus ütleb, et avalikud asumiskohad peavad "vajaduse korral tagama abistavad abivahendid, et tagada tõhus suhtlemine, kui see ei põhjusta liigset koormust või põhjalikku muutmist". (Peamine muudatus tähendab, et see avaldaks olulist mõju ettevõttele.

Näiteks ei saaks arst enam arstiabi osutada).

Millal tõlk on vajalik?

ADA poolt määratletud abiteenus tähendab "kvalifitseeritud tõlkide või muude tõhusate meetodite kasutamist, et luua kuulmispuudega inimestele foneetiliselt kättesaadavaid materjale." Alternatiivsed meetodid tähendavad selliseid meetodeid nagu paberkandjal kirjutamine või elektrooniliste kommunikatsioonivahendite kasutamine. Niisiis, millal tõlk on vajalik? Seda küsimust vastab kõige paremini justiitsministeerium ADA tehnilise abi käsiraamatus.

ADA tehnilise abi käsiraamat vastab küsimusele: "Kes otsustab, millist abipersonali tuleb anda?" öeldes, et avaliku elukoha koht, näiteks arsti büroo, saab teha lõpliku otsuse selle kohta, millist metoodikat kasutada, tingimusel et valitud meetod toob kaasa tõhusa suhtlemise . Mõistliku suhtlemise seisukohast võib olla eriarvamusi. Tehnilise abi käsiraamatus on märgitud:

Arstile tuleb anda võimalus konsulteerida patsiendiga ja teha sõltumatu hinnang selle kohta, millist tüüpi abiabi, kui see on vajalik, tõhusa suhtluse tagamiseks. Kui patsient usub, et arsti otsus ei anna tõhusat suhtlemist, võib patsient vaidlustada selle otsuse III jaotise alusel, algatades kohtuvaidlusi või esitades kaebuse justiitsministeeriumile ...

Tehnilise abi käsiraamatus on konkreetsed näited selle kohta, millal tõlk on vajalik, kui tõlk ei ole vajalik. Tehnilise abi käsiraamatu 1994 lisas on toodud kaks näidet. Esimeses näites läheb kurt inimene arstile rutiinse ülevaatuse saamiseks; märkused ja žestid loetakse vastuvõetavaks. Teises näites on sama kurtusel olnud insult ja vajab põhjalikumat uurimist; tõlk peetakse vajalikuks, kuna teabevahetus on põhjalikum.

Arstide, hambaarstide ja haiglate järgimine

Üheks takistuseks tõlkide saamisel on "liigse koormamise" säte.

Selle vastu võitlemiseks on riiklikul kurtlaste ühingul (NAD) infoleht internetis, mis näitab, et kurdid inimesed teavitavad tervishoiuteenuse pakkujaid enne ametisse nimetamist, et neil on vaja tõlki. Lisaks märgitakse, et tervishoiuteenuse osutaja peab tõlgi eest maksma, isegi kui tõlgi maksumus on külastuse maksumusest kõrgem. Teabelehe allosas on viited juhtumitele, kus on kaasatud NAD-i õigus- ja nõustamiskeskus. Seotud, pikemate NAD-i teabeleht, tervishoiuteenuste pakkujate küsimused ja vastused on muu oluline teave, näiteks asjaolu, et Tõlke maksumus arstile võib katta maksukrediidiga.

Vahendatud tõlkide juhtudel

Justiitsministeeriumil on ADA vahendusprogramm, kus pooled peavad läbirääkimisi vastastikku vastuvõetava lahenduse leidmiseks. Need kokkuvõtlikud näited meditsiiniliste rajatiste tõlkide vahendatud juhtumite kohta on toodud ADA vahendusprogrammi lehel:

ADA juhtumid, mis hõlmavad tõlke

Justiitsministeerium avaldab online-uudiskirja, Invaliidsuspõhimõtete veebi uudised, mis sisaldab näiteid arstide, hambaarstide ja haiglate kohta. Allpool on toodud kokkuvõtlikud näited. Mõnedel haiglajuhtudel olid kurtud või kuulmispuudega inimesed hädaabis, kui nad seda vajasid, kuid ei saanud tõlke ja / või neil polnud tõlke kogu nende haiglas viibimise ajaks.

Sageli kurtidele patsientidele manustati ravimeid ja protseduure, ilma et nad mõistaksid, mis aset leidsid, või kui pereliikmed olid sunnitud ad-hoc tõlkide ebasobivateks rollideks.

Allikad (pääseb juurde 11/21/07):

ADA tehnilise abi käsiraamatu 1994 täiendus, http://www.ada.gov/taman3up.html
ADA III jaotise tehnilise abi käsiraamat, http://www.ada.gov/taman3.html
1990. aasta puuetega inimeste ameeriklased, http://www.ada.gov/pubs/ada.htm
Justiitsministeeriumi ADA vahendusprogramm, http://www.ada.gov/mediate.htm
Invaliidsusõiguste veebi uudised, http://www.usdoj.gov/crt/ada/disabilitynews.htm
Arstid - riiklik kurtide ühendus, http://www.nad.org/doctors
III jaotis Tähtsündmused, http://www.ada.gov/t3hilght.htm